Reframe the Story

Muuda ajalugu ümber

Euroopa projekti „Reframe the Story“ kaudu püüame uurida, kuidas uchronia – ajaloo ümbermõtestamine alternatiivsete stsenaariumide kaudu – võib kujundada hariduspraktikaid. Traditsioonilised õppekavad esitavad sageli lineaarseid ja domineerivaid narratiive, mis ei peegelda identiteetide ja kogemuste mitmekesisust.

Et uurida, kuidas alternatiivsed ajalookäsitlused saavad toetada kaasavamaid ja kaasahaaravamaid õpikeskkondi, palusime haridustöötajal Elsa Fraysse’il analüüsida praegusi praktikaid ingliskeelses maailmas. Tema panus heidab valgust sellele, kuidas uchroniat kasutatakse esindatuse, ligipääsetavuse ja kriitilise kaasatuse tugevdamiseks hariduses.

Võimalused uchronia kasutamiseks pedagoogilises praktikas

Mis on uchronia?

Uchronia on ajaloo ümberkujundamine; seda saab teha spekulatiivse fiktsiooni kaudu, kus ajaloolist sündmust kirjutatakse ümber, et uurida teistsuguseid valikuid või kujuteldavaid stsenaariume, mis muudavad ajaloo kulgu.

Afrofuturism on näide sellest, kuidas uchroniat saab kasutada utoopia kujutlemiseks marginaliseeritud identiteetide jaoks. See on kunsti ja meedia liikumine, mis kujutab ette utoopiat mustanahalistele inimestele, kus ajalugu on kulgenud teises suunas.

Nii nagu kirjanikud, kasutavad ka haridustöötajad uchroniat, et kaasata õpilasi ajaloo ja kirjanduse õppimisse. Ajaloo- ja keeleõpetuses on vajadus pedagoogika järele, mis on erapooletu, kättesaadav neurodivergentsetele õppijatele ning kaasav kõikide identiteetide suhtes.

Näited uchronia kasutamisest hariduses

Õpikud käsitlevad ajalugu peamiselt valge enamuse ja lääne tsivilisatsiooni vaatenurgast. Afrofuturismi kasutamine klassiruumis aitab vaidlustada arusaamu marginaliseeritud kogukondade kujutamisest ja võimalikkusest. Bettina L. Love arutleb, kuidas graafilist romaani ja nüüd ka filmi Black Panther saab kasutada õppetöös, et võimaldada arutelusid selle üle, kuidas orjus, kolonialism ja kapitalism on omavahel seotud ning kuidas need on mõjutanud Aafrika tulevikku.

Afrofuturism võimaldab õpilastel ette kujutada maailma ilma ebaõigluseta; see võib toetada sotsiaalse õigluse edendamist ja aidata mõista vahendeid, mida vajame suurema võrdsuse saavutamiseks. Harvardi Ülikooli hariduse magistrikoolis (HGSE) töötatakse välja Black Pantheri põhiseid õppekavasid eri kooliastmete jaoks.

Intellectual Mixtapes töötasid välja Tyechia Thompson ja Dashiel Carrera; see on Afrofuturismi tööriist, kus õpilased saavad võtta oma õppekavast tekste ja salvestada märkmeid oma häälega. See annab õpilastele võimaluse luua seos ja voog nende endi ning õpitava sisu vahel. Nii saavad nad olla justkui ajaloolased ja aktiivselt osaleda ajaloo ümberkirjutamises.

St Vincent’s Primary koolis töötati välja programm Timesliders – Šotimaa Rahvusfondi pilootprojekt, mille eesmärk on aidata lastel luua seos Šotimaa ajalooga. Selles programmis astuvad lapsed Šotimaa minevikku, olevikku ja võimalikku tulevikku läbi põgenemistoa-laadsete ülesannete. Programm kasutab teatrit ja podcaste, et õpetada loodusteadusi, ajalugu ja kirjaoskust.

iCivics algatab praktilise kodanikutegevuse kogu klassiga simulatsioonilaadse kogemuse kaudu veebimaterjalide abil; õpilased saavad arutleda õiguste ja seaduste üle. Mängud nagu Do I Have a Right? ja Executive Command võimaldavad õpilastel juhtida oma õigusbürood ja anda nõu kodanike õiguste kohta, õppida esindusdemokraatia toimimist ning võtta enda kanda presidendi roll. Nendes simulatsioonides on õpilastel tegutsemisvabadus ning selle kogemuse kaudu õpitakse, kuidas seadus kaitseb teatud õigusi.

Historiana on EuroClio tasuta veebipõhine alternatiiv Euroopa ajaloo õpikule. See vastab vajadusele ajakohastada õpikuid, võimaldades keerukatel ja arenevatel teemadel muutuda ja areneda. Samuti püüab see pakkuda kaasavat ajaloopilti ning tugineda mitme vaatenurga allikatele.

Uchronia potentsiaal pedagoogilise tööriistana:

• Annab õpilastele jõustatuse – võimaldab neil näha end otsustajatena.
• Kasutab narratiivi kui omamoodi labürinti.
• Emotsionaalne kaasatus.
• Sügavam mõistmine kontekstualiseerimise kaudu.
• Meeldejätmine kui läbielatud kogemus.
• Mängudes kasutamine nõuab tegutsemist, kaasab käe ja mõistuse koostööd ning loob sügavama arusaamise kui pelgalt kuulamine.
• Kaasab põlvkondadevahelisi teadmisi – pöördumine esivanemate teadmiste poole afrofuturismi kaudu, vestlused vanemate pereliikmetega nende kogemustest.
• Pakub erinevaid meediume teema mõistmiseks, parandades ligipääsetavust neurodivergentsetele õppijatele.
• Ergutab kujutlusvõimet nii mineviku kui ka tuleviku osas.

Uchronia-õppe eesmärgid:
• Empaatia.
• Kultuuriline teadlikkus.
• Arendab kriitilist mõtlemist.
• Kaasab neurodivergentseid õppijaid.

Järgmised sammud:

Soovime arendada rohkem õppekavasid, mis kasutavad uchroniat, et kaasata õpilasi kaasahaaravasse õppeprotsessi ja aidata neil ette kujutada paremat tulevikku. Katsetame erinevaid meetodeid töötubade kaudu, eesmärgiga luua lähenemine, mis oleks kättesaadav igat tüüpi õppijatele.

Allikad:

“Historiana”- EuroClio – European Association of History Educators (2013)

“iCivics”– iCivics is a nonpartisan 501(c)(3) organization (2009)

“Timesliders” – The National Trust for Scotland (2022)

“A reflexive approach in learning through uchronia” – by Melody Laurent, Nicolas Szilas, Domitile Lourdeaux, and Serge Bouchardon (2016)

“Black Panther in the Classroom” Harvard University – By Lucia Berliner (2018)

“We Want To Do More Than Survive: Abolitionist Teaching and the Pursuit of Educational Freedom” –by Bettina L. Love (2019)

Ajaloo ümberkirjutamine: järgmise põlvkonna võimestamine projektiga „Muuda ajalugu”

Kas sa oled kunagi mõelnud, milline oleks maailm, kui üksainus ajalooline sündmus oleks kulgenud teisiti? Mis oleks juhtunud, kui kaotatud lahing oleks võidetud või murrangulist leiutist polekski kunagi loodud?

See küsimus on innovaatilise Erasmus+ projekti „Reframe the Story” fookuses. Projekti eesmärk on muuta klassiruumid kriitilise mõtlemise, meediapädevuse ja loova uurimise keskusteks. Kasutades uchronia kontseptsiooni (alternatiivne ajaloo ajajoon), aitab projekt 8–15-aastastel õpilastel astuda välja ametlike õpikute raamidest ja kujutleda „Mis oleks, kui...”.

Mida tähendab „Jutustada sama lugu uue vaatenurga alt “?
Selle projekti fookuses on tegutsemisvõime. „Reframe the Story“ põhineb ideel, et õpetades lapsi looma koos alternatiivseid narratiive, õpivad nad küsima, kuidas ajalugu kujundatakse ning märkama domineerivaid vaatenurki, mis sunnivad sageli teisi hääli vaikima.

Projekti „Reframe the Story“ eesmärk on luua ruum, kus õpilased saavad arendada sotsiaalseid oskusi, sotsiaalset teadlikkust ja meediapädevust, mida vajatakse tänapäeva keerulises infokeskkonnas navigeerimiseks. Selle asemel, et jääda lugude passiivseteks tarbijateks, kutsutakse üles saama nende loojateks.

Hübriidsete narratiivkastide võlu

Viie hübriidse narratiivkasti loomine on selle projekti keskne osa. Iga kast toimib uksena alternatiivsesse ajaloolisse stsenaariumi, kasutades nii füüsilist kui ka digitaalset meediat, et luua kaasahaarav kogemus.

Nende kastide seest leiavad õpilased niisuguseid materjale kui:

Fiktiivsed ajalehed: kajastavad sündmusi ajajoonelt, mis „kunagi ei juhtunud“.
Tegelaskujude profiilid: detailsed rollid, mida õpilased saavad kehastada.
Artefaktid: kaardid, sündmuskaardid või kirjad, mis aitavad narratiivi suunata.
Õppevideod: multimeediasisu, mis loob silla ajalooliste faktide ja fiktiivse „uhroonia“ vahel.

Koos kutsuvad need elemendid õpilasi suhestuma ajalooga uuel viisil — astuma justkui selle sisse ning nägema minevikku erinevate inimeste kogemuste ja vaatenurkade kaudu.

Tööriistad õpetajatele ja haridusasutustele

Lisaks kastide loomisele on projekti eesmärk pakkuda õpetajatele, teadlastele ja teistele osapooltele struktuurset tuge, mis võimaldab kasutada uhrooniat hariduslikel eesmärkidel. Tagamaks selle lähenemise kasutatavus erinevates hariduslikes kontekstides, töötavad partnerid välja mitmeid tööriistu, näiteks:

Juhend, mis aitab õpetajatel lõimida uhroonia metoodikat olemasolevasse õppekavasse.
Selged juhendamismeetodid ja tunniplaanid, kuidas kasutada narratiivkaste klassiruumis.
Heade praktikate juhend, mis koondab õpetajate tagasisidet.

Euroopa koostöö

See projekt tugineb mitmekesistele vaatenurkadele – samamoodi nagu lood, mis julgustavad õpilasi looma midagi uut. Partnerlus hõlmab organisatsioone üle kogu Euroopa, sealhulgas Les Apprimeurs, Prantsuse kirjastus- ja digitaalse innovatsiooni ettevõtet. Projektis osaleb ka ELAN, Belgia mittetulundusühing ja võrgustik, mis tegeleb hariduses kirjaoskuse arendamisega.

Lisaks on kaasatud kolm partnerkooli: Narva Pähklimäe Kool (Eesti), Scoala Gimnaziala Nr. 7 Galati (Rumeenia) ja 41st School St. Patriarch Evtimii (Bulgaaria).

Erinevates haridussüsteemides tegutsevate partnerite koostöö aitab tagada, et kõik loodavad materjalid vastaksid õpilaste ja õpetajate tegelikele vajadustele ning oleksid piisavalt paindlikud, et toimida üle riigipiiride, keelte ja hariduslike kontekstide.

Miks see on oluline

„Võltsuudiste“ ja infokülluse ajastul on oskus narratiive analüüsida tõeline supervõime. Sukeldudes kaasahaaravasse ja interaktiivsesse jutustamisse, õpivad õpilased, et ajalugu ei ole lihtsalt staatiline kuupäevade loetelu – see on valikute ja vaatenurkade jada. Alternatiivsete narratiivide ühisloomise kaudu arendavad õpilased ka olulisi sotsiaalseid oskusi, nagu empaatia, koostöö ja probleemilahendus – oskusi, mis on hädavajalikud tänapäeva maailmas toimetulekuks.

Uhroonia kasutusvõimaluste uurimine hariduses aitab muuta ajaloolised ja ühiskondlikud teemad noorte õppijate jaoks kaasahaaravamaks ja tähenduslikumaks. See võib inspireerida ka õpetajaid, kutsudes neid ette kujutama maailmu, mida õpilased loovad, ning kriitilisi küsimusi, mida nad hakkavad uurima.

Kas soovid „Reframe the Story“ kohta rohkem teada saada?

Siis püsi lainel ja jälgi meie teekonda!

Kui oled õpetaja, kes juba kasutab uhrooniat, või lihtsalt tunned huvi selle kasutusvõimaluse vastu - oled uudishimulik ja avatud, siis võta meiega julgelt ühendust! ✉️

Kontakt: julie@lapprimerie.com

Alternatiivajalugu: miks mõtlemine «mis oleks, kui...» teeb meid targemaks

Igaüks meist on vähemalt kord elus esitanud küsimuse: Mis oleks saanud, kui...? Mis juhtunud, kui Napoleon oleks 1812. aasta sõja võitnud, kristlust poleks kunagi tekkinud või Saksamaa oleks Teise maailmasõja võitnud? Pikka aega pidasid akadeemilised teadlased selliseid küsimusi mõttetuks. Usuti, et minevik on täiesti lineaarne, pöördumatu ja kõik sündmused selles olid juba ette määratud.

Kuid ajad on muutunud. Tänapäeval on alternatiivajalugu (ehk ukroonia) väljunud ulmeromaanide raamest. Teadlased ja pedagoogid on tunnistanud selle tõsiseks teaduslikuks meetodiks, mida nimetatakse keerulise terminiga retrospektiivne prognoosimine. Lihtsamalt öeldes on see mineviku modelleerimine põhimõttel nagu siis, kui….

Alternatiivajalugu on üks kõige mitmekesisemaid spekulatiivse kirjanduse žanre. On lugematul hulgal võimalikke põhjuseid ja ajapunkte, kus kujuteldav maailm võib tegelikkusest kõrvale kalduda, pakkudes autorile tohutut loomeruumi ja peaaegu lõputult võimalikke süžeeliine. Mõned alternatiivajaloo maailmad jäävad tegelikkusele üsna lähedale ning sisaldavad vaid minimaalseid väljamõeldud eeldusi, teised aga on nii originaalsed ja kujutlusvõimelised, et kutsuvad sügavamalt uurima.

See lähenemisviis on projekti Reframe the Story aluseks, mille eesmärk on aidata õpilastel ja õpetajatel uurida ajalugu alternatiivsete narratiivide ning kaasava õppe kaudu. Julgustades õpilasi ajaloolisi sündmusi ümber mõtestama ja domineerivaid tõlgendusi kahtluse alla seadma, edendab projekt kriitilist mõtlemist, kaasatust ning aktiivsemat osalemist õppeprotsessis.

Kuidas see meetod toimib?

Tavalises elus on prognoosimine katse ennustada tulevikku selle põhjal, mis meil täna olemas on. Alternatiivajaloos toimib kõik vastupidi: me võtame punkti minevikus, muudame mõttes seal ühte detaili (näiteks tähtsa lahingu tulemust või valitseja otsust) ja püüame loogiliselt välja arvutada, kuidas see oleks muutnud kogu järgnevat maailma.

Reframe the Story projekti raames saavad õpilastest selliste stsenaariumide aktiivsed loojad. Selle asemel, et lihtsalt fakte pähe õppida, osalevad nad ühistes tegevustes ja aruteludes, mis julgustavad neid looma alternatiivseid ajaloolisi reaalsusi ning uurima, kuidas väikesed muutused võivad viia suurte tagajärgedeni.

Miks on alternatiivajalugu vajalik teadusele ja õpilastele?

Võib tunduda, et miks raisata aega asjadele, mida pole kunagi juhtunud. Tegelikult arendab kontrafaktuaalne modelleerimine mõtlemist palju rohkem kui lihtsalt õpikupeatükkide päheõppimine. Sellel on kolm peamist supervõimet:

Süsteemse mõtlemise arendamine. Proovige muuta minevikus kas või ühte sündmust. Mõistate kohe, et ajalugu on ülimalt keeruline elusorganism, kus kõik on kõigega seotud. Ühe detaili muutmine toob hetkega kaasa teiste tagajärgede laviini. Veenva alternatiivse stsenaariumi loomiseks peab õpilane või tudeng reaalseid fakte, majandus ja poliitikaseadusi läbi ja lõhki tundma, vastasel juhul kukkuks tema mudel lihtsalt kokku.

Sellised projektid nagu Reframe the Story kasutavad seda põhimõtet, et arendada õpilaste analüüsi- ja koostööoskusi interaktiivsete õpikogemuste kaudu.

Tagantjärele tarkuse efekti ületamine. Meile tundub sageli: „Kui revolutsioon toimus või keegi võitis, siis tähendab, et teisiti ei saanudki olla.“ See on ohtlik illusioon. See paneb meid arvama, et mineviku inimesed olid kõigest etturid saatuse käes. Alternatiivajalugu kaotab selle moonutuse. See tõestab, et igal ajahetkel oli inimkonnal valik ja maailm võis minna kümneid erinevaid teid pidi.

Seades kahtluse alla kinnistunud narratiivid ja ajaloolised kallutatused, aitab Reframe the Story õpilastel mõista, et ajalugu ei seisne ainult tulemustes, vaid ka valikutes, erinevates vaatenurkades ja inimeste tegutsemisvõimes.

Ajaloo inimlikustamine. Tavalised õpikud on sageli üle koormatud kuivade arvude, majandusgraafikute ja globaalsete protsessidega. Uhroonika meetod sunnib meid laskuma maapinnale ja vaatama inimeste psühholoogiasse. Me hakkame mõtlema sellele, mida tundis konkreetne väejuht enne otsuse tegemist, milline oli tolle ajastu argikultuur ja kuidas elasid tavalised inimesed. See avab ukse „igapäevaelu ajalukku“, muutes õppimise tõeliselt huvitavaks ja inimesele lähedaseks.

Kokkuvõte on lihtne: stsenaariumide mis oleks saanud, kui… modelleerimine ei asenda reaalset ajalugu, vaid muudab selle mahuliseks, elavaks ja mitmemõõtmeliseks. See lähenemine aitab sügavalt mõista nende võitude ja tragöödiate tegelikke põhjuseid, mis meiega tegelikult juhtusid.

Reframe the Story projekti kaudu muutuvad alternatiivsed narratiivid mitte ainult mineviku uurimise vahendiks, vaid ka viisiks arendada kriitilist mõtlemist, osalust ja sisukat õppimist tuleviku jaoks.

Kontakt: maksim.tsernjatkin@pahklimae.edu.ee

Kasutatud allikad:

1. Bocharov A. B. Alternativnaya istoriya kak sposob modelirovaniya/upravleniya istoricheskoy deystvitelnostyu (opyt sistemnogo analiza) // Upravlencheskoe konsultirovanie. 2000, Lk 167-174.

2. Davydov A. I. Alternativnaya istoriya: metodologicheskie vozmozhnosti // Sibirskiy gosudarstvennyy universitet putey soobshcheniya. 2015. Nr 2., Lk 88-93.

3. Samylov O. V. «Alternativnaya istoriya» i klassicheskaya interpretatsiya printsipa istorizma // Sankt-Peterburgskiy gosudarstvennyy universitet servisa i ekonomiki. Lk 1-14.

4. Tkachenko N. A. Istoriya v soslagatelnom naklonenii: opyt alternativnoy istorii // Uchenye zapiski Tavricheskogo natsionalnogo universitema im. V.I. Vernadskogo. Seriya «Filosofiya. Kulturologiya. Politologiya. Sotsiologiya». 2014, Lk 167-174.