Muuda ajalugu ümber

Euroopa projekti „Reframe the Story“ kaudu püüame uurida, kuidas uchronia – ajaloo ümbermõtestamine alternatiivsete stsenaariumide kaudu – võib kujundada hariduspraktikaid. Traditsioonilised õppekavad esitavad sageli lineaarseid ja domineerivaid narratiive, mis ei peegelda identiteetide ja kogemuste mitmekesisust.

Et uurida, kuidas alternatiivsed ajalookäsitlused saavad toetada kaasavamaid ja kaasahaaravamaid õpikeskkondi, palusime haridustöötajal Elsa Fraysse’il analüüsida praegusi praktikaid ingliskeelses maailmas. Tema panus heidab valgust sellele, kuidas uchroniat kasutatakse esindatuse, ligipääsetavuse ja kriitilise kaasatuse tugevdamiseks hariduses.

Võimalused uchronia kasutamiseks pedagoogilises praktikas

Mis on uchronia?

Uchronia on ajaloo ümberkujundamine; seda saab teha spekulatiivse fiktsiooni kaudu, kus ajaloolist sündmust kirjutatakse ümber, et uurida teistsuguseid valikuid või kujuteldavaid stsenaariume, mis muudavad ajaloo kulgu.

Afrofuturism on näide sellest, kuidas uchroniat saab kasutada utoopia kujutlemiseks marginaliseeritud identiteetide jaoks. See on kunsti ja meedia liikumine, mis kujutab ette utoopiat mustanahalistele inimestele, kus ajalugu on kulgenud teises suunas.

Nii nagu kirjanikud, kasutavad ka haridustöötajad uchroniat, et kaasata õpilasi ajaloo ja kirjanduse õppimisse. Ajaloo- ja keeleõpetuses on vajadus pedagoogika järele, mis on erapooletu, kättesaadav neurodivergentsetele õppijatele ning kaasav kõikide identiteetide suhtes.

Näited uchronia kasutamisest hariduses

Õpikud käsitlevad ajalugu peamiselt valge enamuse ja lääne tsivilisatsiooni vaatenurgast. Afrofuturismi kasutamine klassiruumis aitab vaidlustada arusaamu marginaliseeritud kogukondade kujutamisest ja võimalikkusest. Bettina L. Love arutleb, kuidas graafilist romaani ja nüüd ka filmi Black Panther saab kasutada õppetöös, et võimaldada arutelusid selle üle, kuidas orjus, kolonialism ja kapitalism on omavahel seotud ning kuidas need on mõjutanud Aafrika tulevikku.

Afrofuturism võimaldab õpilastel ette kujutada maailma ilma ebaõigluseta; see võib toetada sotsiaalse õigluse edendamist ja aidata mõista vahendeid, mida vajame suurema võrdsuse saavutamiseks. Harvardi Ülikooli hariduse magistrikoolis (HGSE) töötatakse välja Black Pantheri põhiseid õppekavasid eri kooliastmete jaoks.

Intellectual Mixtapes töötasid välja Tyechia Thompson ja Dashiel Carrera; see on Afrofuturismi tööriist, kus õpilased saavad võtta oma õppekavast tekste ja salvestada märkmeid oma häälega. See annab õpilastele võimaluse luua seos ja voog nende endi ning õpitava sisu vahel. Nii saavad nad olla justkui ajaloolased ja aktiivselt osaleda ajaloo ümberkirjutamises.

St Vincent’s Primary koolis töötati välja programm Timesliders – Šotimaa Rahvusfondi pilootprojekt, mille eesmärk on aidata lastel luua seos Šotimaa ajalooga. Selles programmis astuvad lapsed Šotimaa minevikku, olevikku ja võimalikku tulevikku läbi põgenemistoa-laadsete ülesannete. Programm kasutab teatrit ja podcaste, et õpetada loodusteadusi, ajalugu ja kirjaoskust.

iCivics algatab praktilise kodanikutegevuse kogu klassiga simulatsioonilaadse kogemuse kaudu veebimaterjalide abil; õpilased saavad arutleda õiguste ja seaduste üle. Mängud nagu Do I Have a Right? ja Executive Command võimaldavad õpilastel juhtida oma õigusbürood ja anda nõu kodanike õiguste kohta, õppida esindusdemokraatia toimimist ning võtta enda kanda presidendi roll. Nendes simulatsioonides on õpilastel tegutsemisvabadus ning selle kogemuse kaudu õpitakse, kuidas seadus kaitseb teatud õigusi.

Historiana on EuroClio tasuta veebipõhine alternatiiv Euroopa ajaloo õpikule. See vastab vajadusele ajakohastada õpikuid, võimaldades keerukatel ja arenevatel teemadel muutuda ja areneda. Samuti püüab see pakkuda kaasavat ajaloopilti ning tugineda mitme vaatenurga allikatele.

Uchronia potentsiaal pedagoogilise tööriistana:

• Annab õpilastele jõustatuse – võimaldab neil näha end otsustajatena.
• Kasutab narratiivi kui omamoodi labürinti.
• Emotsionaalne kaasatus.
• Sügavam mõistmine kontekstualiseerimise kaudu.
• Meeldejätmine kui läbielatud kogemus.
• Mängudes kasutamine nõuab tegutsemist, kaasab käe ja mõistuse koostööd ning loob sügavama arusaamise kui pelgalt kuulamine.
• Kaasab põlvkondadevahelisi teadmisi – pöördumine esivanemate teadmiste poole afrofuturismi kaudu, vestlused vanemate pereliikmetega nende kogemustest.
• Pakub erinevaid meediume teema mõistmiseks, parandades ligipääsetavust neurodivergentsetele õppijatele.
• Ergutab kujutlusvõimet nii mineviku kui ka tuleviku osas.

Uchronia-õppe eesmärgid:
• Empaatia.
• Kultuuriline teadlikkus.
• Arendab kriitilist mõtlemist.
• Kaasab neurodivergentseid õppijaid.

Järgmised sammud:

Soovime arendada rohkem õppekavasid, mis kasutavad uchroniat, et kaasata õpilasi kaasahaaravasse õppeprotsessi ja aidata neil ette kujutada paremat tulevikku. Katsetame erinevaid meetodeid töötubade kaudu, eesmärgiga luua lähenemine, mis oleks kättesaadav igat tüüpi õppijatele.

Allikad:

• “Historiana”- EuroClio – European Association of History Educators (2013)

• “iCivics”– iCivics is a nonpartisan 501(c)(3) organization (2009)

• “Timesliders” – The National Trust for Scotland (2022)

• “A reflexive approach in learning through uchronia” – by Melody Laurent, Nicolas Szilas, Domitile Lourdeaux, and Serge Bouchardon (2016)

• “Black Panther in the Classroom” Harvard University – By Lucia Berliner (2018)

• “We Want To Do More Than Survive: Abolitionist Teaching and the Pursuit of Educational Freedom”  –by Bettina L. Love (2019)

Ajaloo ümberkirjutamine: järgmise põlvkonna võimestamine projektiga „Muuda ajalugu”

Kas sa oled kunagi mõelnud, milline oleks maailm, kui üksainus ajalooline sündmus oleks kulgenud teisiti? Mis oleks juhtunud, kui kaotatud lahing oleks võidetud või murrangulist leiutist polekski kunagi loodud?

See küsimus on innovaatilise Erasmus+ projekti „Reframe the Story” fookuses. Projekti eesmärk on muuta klassiruumid kriitilise mõtlemise, meediapädevuse ja loova uurimise keskusteks. Kasutades uchronia kontseptsiooni (alternatiivne ajaloo ajajoon), aitab projekt 8–15-aastastel õpilastel astuda välja ametlike õpikute raamidest ja kujutleda „Mis oleks, kui...”.

Mida tähendab „Jutustada sama lugu uue vaatenurga alt “?
Selle projekti fookuses on tegutsemisvõime. „Reframe the Story“ põhineb ideel, et õpetades lapsi looma koos alternatiivseid narratiive, õpivad nad küsima, kuidas ajalugu kujundatakse ning märkama domineerivaid vaatenurki, mis sunnivad sageli teisi hääli vaikima.

Projekti „Reframe the Story“ eesmärk on luua ruum, kus õpilased saavad arendada sotsiaalseid oskusi, sotsiaalset teadlikkust ja meediapädevust, mida vajatakse tänapäeva keerulises infokeskkonnas navigeerimiseks. Selle asemel, et jääda lugude passiivseteks tarbijateks, kutsutakse üles saama nende loojateks.

Hübriidsete narratiivkastide võlu

Viie hübriidse narratiivkasti loomine on selle projekti keskne osa. Iga kast toimib uksena alternatiivsesse ajaloolisse stsenaariumi, kasutades nii füüsilist kui ka digitaalset meediat, et luua kaasahaarav kogemus.

Nende kastide seest leiavad õpilased niisuguseid materjale kui:

• Fiktiivsed ajalehed: kajastavad sündmusi ajajoonelt, mis „kunagi ei juhtunud“.
• Tegelaskujude profiilid: detailsed rollid, mida õpilased saavad kehastada.
• Artefaktid: kaardid, sündmuskaardid või kirjad, mis aitavad narratiivi suunata.
• Õppevideod: multimeediasisu, mis loob silla ajalooliste faktide ja fiktiivse „uhroonia“ vahel.

Koos kutsuvad need elemendid õpilasi suhestuma ajalooga uuel viisil — astuma justkui selle sisse ning nägema minevikku erinevate inimeste kogemuste ja vaatenurkade kaudu.

Tööriistad õpetajatele ja haridusasutustele

Lisaks kastide loomisele on projekti eesmärk pakkuda õpetajatele, teadlastele ja teistele osapooltele struktuurset tuge, mis võimaldab kasutada uhrooniat hariduslikel eesmärkidel. Tagamaks selle lähenemise kasutatavus erinevates hariduslikes kontekstides, töötavad partnerid välja mitmeid tööriistu, näiteks:

• Juhend, mis aitab õpetajatel lõimida uhroonia metoodikat olemasolevasse õppekavasse.
• Selged juhendamismeetodid ja tunniplaanid, kuidas kasutada narratiivkaste klassiruumis.
• Heade praktikate juhend, mis koondab õpetajate tagasisidet.

Euroopa koostöö

See projekt tugineb mitmekesistele vaatenurkadele – samamoodi nagu lood, mis julgustavad õpilasi looma midagi uut. Partnerlus hõlmab organisatsioone üle kogu Euroopa, sealhulgas Les Apprimeurs, Prantsuse kirjastus- ja digitaalse innovatsiooni ettevõtet. Projektis osaleb ka ELAN, Belgia mittetulundusühing ja võrgustik, mis tegeleb hariduses kirjaoskuse arendamisega.

Lisaks on kaasatud kolm partnerkooli: Narva Pähklimäe Kool (Eesti), Scoala Gimnaziala Nr. 7 Galati (Rumeenia) ja 41st School St. Patriarch Evtimii (Bulgaaria).

Erinevates haridussüsteemides tegutsevate partnerite koostöö aitab tagada, et kõik loodavad materjalid vastaksid õpilaste ja õpetajate tegelikele vajadustele ning oleksid piisavalt paindlikud, et toimida üle riigipiiride, keelte ja hariduslike kontekstide.

Miks see on oluline

„Võltsuudiste“ ja infokülluse ajastul on oskus narratiive analüüsida tõeline supervõime. Sukeldudes kaasahaaravasse ja interaktiivsesse jutustamisse, õpivad õpilased, et ajalugu ei ole lihtsalt staatiline kuupäevade loetelu – see on valikute ja vaatenurkade jada. Alternatiivsete narratiivide ühisloomise kaudu arendavad õpilased ka olulisi sotsiaalseid oskusi, nagu empaatia, koostöö ja probleemilahendus – oskusi, mis on hädavajalikud tänapäeva maailmas toimetulekuks.

Uhroonia kasutusvõimaluste uurimine hariduses aitab muuta ajaloolised ja ühiskondlikud teemad noorte õppijate jaoks kaasahaaravamaks ja tähenduslikumaks. See võib inspireerida ka õpetajaid, kutsudes neid ette kujutama maailmu, mida õpilased loovad, ning kriitilisi küsimusi, mida nad hakkavad uurima.

Kas soovid „Reframe the Story“ kohta rohkem teada saada?

Siis püsi lainel ja jälgi meie teekonda!

Kui oled õpetaja, kes juba kasutab uhrooniat, või lihtsalt tunned huvi selle kasutusvõimaluse vastu - oled uudishimulik ja avatud, siis võta meiega julgelt ühendust! ✉️

Kontakt: julie@lapprimerie.com

Alternatiivajalugu:  miks  mõtlemine «mis oleks, kui...» teeb meid targemaks 

Ukroonia hariduslik väärtus Euroopa võtmepädevuste arendamisel

Käesolev artikkel uurib ukroonia (alternatiivajaloo kirjanduse ja harjutuste) pedagoogilist potentsiaali kui innovaatilist didaktilist meetodit Euroopa võtmepädevuste arendamiseks (kooskõlas nõukogu 2018. aasta soovitusega). Õpikeskkonnast saadud tagasiside analüüs näitab, et „mis oleks, kui“ harjutused ei stimuleeri mitte ainult kriitilist mõtlemist ja kodanikupädevust, vaid ka sotsiaalseid ja aktiivõppe pädevusi, muutes ajaloo õppimise laboriks, kus reflekteeritakse vastutuse ja põhjuslikkuse üle.

Kiirete muutustega ühiskonnas rõhutatakse Euroopa hariduses elukestvaks õppeks vajalike ülekantavate pädevuste kujundamist. Euroopa Liidu Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus määratleb kaheksa võtmepädevust, mis on olulised sotsiaalse kaasatuse ja isikliku arengu tagamiseks, sealhulgas kirjaoskus, kodaniku-, ettevõtlikkus- ja enesemääratluspädevus. Selles raamistikus väljub ukroonia, mida määratletakse alternatiivsete ajalooliste stsenaariumide uurimisena, fantaasia valdkonnast ning muutub didaktiliseks instrumendiks, mis asetab õpilase aktiivse uurija rolli.

Ukrooniale tuginevate õpikogemuste analüüs näitab otsest seost alternatiivajaloo harjutuste ja Euroopa õpiprofiili vahel:

• Kriitiline mõtlemine ja kirjaoskus: Ukroonia kasutamine sunnib õpilasi analüüsima ajalooliste sündmuste põhjuslikkust, liikudes kaugemale passiivsest meeldejätmisest. Võime formuleerida hüpoteese ning võrrelda tegelikkust alternatiivsete stsenaariumidega tugevdab loogilist mõtlemist ja meediataipamisoskust.
• Kodaniku- ja sotsiaalsed pädevused: Meeskonnatöö alternatiivse narratiivi loomisel arendab koostööoskust, aktiivset kuulamist ja austust erinevate arvamuste vastu. Ukroonia aitab mõista poliitiliste ja ajalooliste otsuste taga peituvat vastutust, tugevdades seeläbi demokraatlikku kultuuri.
• Enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevused: Aktiivne osalemine alternatiivsete universumite kujundamisel stimuleerib loovust ja algatusvõimet. Õpilased viitavad kõrgele motivatsioonitasemele, väites, et ukroonia on kaasavam kui traditsioonilised meetodid, mis toetab „õppima õppimist“ kui pidevat protsessi.

Ukroonia praktilised rakendused

Selleks, et sügavamalt mõista ukroonia rolli Euroopa võtmepädevuste arendamisel, analüüsime, kuidas praktilised harjutused väljenduvad konkreetsetes õpikogemustes, muutes õppekava abstraktsest rakenduslikuks.

1. Kriitilise mõtlemise ja kirjaoskuse arendamine (STEM + kodanikuharidus)
Ukroonia toimib põhjusliku analüüsi harjutusena. Selle asemel, et lihtsalt kuupäevi ja nimesid meelde jätta, saavad õpilastest ajaloo „arhitektid“.

• Konkreetne näide: Teise maailmasõja teemalisel õppetunnil võib õpetaja pakkuda välja stsenaariumi: „Mis oleks juhtunud, kui teljeriigid oleksid võitnud Stalingradi lahingu?“
• Mõju: Õpilased ei kujuta lihtsalt stsenaariumi ette; nad peavad analüüsima logistilisi ressursse (STEM-pädevus – süsteemne mõtlemine), geograafilisi asendeid ja pikaajalisi poliitilisi tagajärgi (kodanikupädevus). See protsess sunnib neid tuvastama reaalse ajaloo määravaid tegureid, mõistes, et sündmused ei ole paratamatud, vaid konkreetsete otsuste tulemus.

2. Isiklike, sotsiaalsete ja „õppima õppimise“ pädevuste tugevdamine
Meeskonnatöö ukrooniaprojektides nihutab fookuse individuaalselt konkurentsilt ühisloomele.

• Konkreetne näide: „Alternatiivse maailma uudisteajakirja“ loomine (nt maailm, kus Rooma impeerium kunagi ei langenud). Õpilased jagavad rollid: mõned on „uurijad“, kes dokumenteerivad antiikset tehnoloogiat, teised on uudiseid kirjutavad „toimetajad“.
• Mõju: See tegevus nõuab arvamuste läbirääkimist („Kas on reaalne, et roomlased oleksid leiutanud elektri juba 5. sajandil?“). Õpilased õpivad oma ideid vabalt väljendama, kolleegide argumente kuulama ja erinevaid seisukohti austama, arendades sotsiaalset intelligentsust ja eneseregulatsioonivõimet (õppima õppimist).

3. Ettevõtlikkuspädevuse ja loovuse stimuleerimine
Ettevõtlikkuspädevus hõlmab võimet tuvastada võimalusi ja võtta riske oma hüpoteeside formuleerimisel.

• Konkreetne näide: „Ajaloolise juhi rollimäng.“ Õpilased asetatakse mõne mineviku poliitilise juhi positsioonile, kes seisab silmitsi riikliku kriisiga. Nad peavad leidma alternatiivseid lahendusi tollal vastu võetud otsustele.
• Mõju: Õpilane lakkab olemast passiivne vastuvõtja ja muutub probleemide lahendajaks. See harjutus arendab julgust pakkuda välja uusi ideid, võimet prognoosida tagajärgi ning järjepidevust sidusa narratiivi lõpuleviimisel, luues aluse algatusvaimule.

Sünoptiline tabel: Teooriast praktikani

Kokkuvõte

Ukroonia ei ole pelgalt kujutlusvõime harjutus, vaid transdistsiplinaarne õppemeetod, mis hõlbustab Euroopa pädevusstandardite saavutamist. Lükates „reaalse“ ajaloo piire, õpivad õpilased võtma intellektuaalseid riske, tegema koostööd ja mõistma kaasaegse maailma keerukust. Selle instrumendi integreerimine kaasaegsesse didaktikasse on tõhus viis muuta õppija aktiivseks kodanikuks, kes on võimeline kriitiliseks refleksiooniks ja sotsiaalseks vastutuseks.

Bibliograafia

Council of the European Union (2018). Council Recommendation of 22 May 2018 on key competences for lifelong learning (2018/C 189/01).

EuroClio (2019). Innovative teaching approaches: Multiperspectivity in history teaching.

Ionescu, M., & Chiș, V. (2001). Didactica modernă, Editura Dacia.

Fundatia EuroEd (2020). Metode inovative și interactive de lucru cu elevii, Proiect POCU D.E.D.I.C.A.T..

Hattie, J. (2014). Visible Learning: A Synthesis of Over 800 Meta-Analyses Relating to Achievement, Routledge (originally published as Învățarea vizibilă).

Wineburg, S. (2001). Historical Thinking and Other Unnatural Acts: Charting the Future of Teaching the Past, Temple University Press.